E-meditsiini tulevik - nad teavad meie tervisest kõike ja see on hea

Kuigi e-meditsiinil on ees veel mitmeid lahendamist vajavaid probleeme (turvalisus, info üleküllus, väga palju erijuhtusid), on tulevik siiski helge ja sellest võidavad nii riik kui ka patsiendid.
Loomulikult võidavad e-meditsiinist ka arstid, kelle töö küll muutub, kuid läheb tänu paljude rutiinsete pisiasjade automatiseerimisele kergemaks ja aitab keskenduda olulisele.
 
Heiti Mering, Tieto Estonia AS juhtivkonsultant

Heiti Mering, Tieto Estonia AS juhtivkonsultant

 

E-meditsiinis on eriti oluline osa riigil, sest ravimine põhineb aina rohkem teadmistel, mis peavad olema igale arstile ja spetsialistile kergelt ligipääsetavates andmebaasides. Need andmebaasid peavad seega olema kuskil keskses asutuses hallata ja hoida. Parim lahendus on riigiasutus, sest andmeid koguneb erinevatest organisatsioonidest ja palju on privaatandmeid, mis kindlasti lekkida ei tohi

Riik on ka kõige huvitatum pool e-meditsiini hüvede ärakasutamises: kogub patsiendiandmeid, säilitab terviselugu, aitab neid vahendada spetsialistidele ja hoiab kokku sotsiaalsüsteemi kuludes. Kas või sellepärast, et kui personaalne meditsiin muutub aina keerulisemaks ja vajab aina rohkem teiste terviselugude analüüsimist, siis osutuvad ka arstid ja spetsialistid aina kitsama valdkonna esindajateks. Neid ei jätku siis enam igale poole. E-meditsiini vahenditega saab aga spetsialistide teadmisi paremini ära kasutada - harvaesinevate erijuhtude puhul pole vähesemas haiglas või polikliinikus niikuinii kitsal spetsialistil tööajal piisavalt rakendust, kui ta tegeleks vaid oma piirkonna patsientidega. E-meditsiini lahendus aitab aga kaugel oleva patsiendi andmeid vahendada - terviseloost ja digipiltidest digiretseptide ning analüüsitulemustem, mis kõik kokku annavad asjatundjale tervikpildi patsiendi olukorrast.
 

Kaks pilti tulevikust

Tulevikupildi ette kujutamiseks võib tuua paar näidet olevikust. Kui sooleuuringud käisid siiani vaid ebameeldiva sondiga, mis uuris patsiendi sisemust, siis nüüd saab pilgu sissepoole heita robotkapslitega, mis tuleb nagu tavalisedki tabletid alla neelata. Süt edasi võib fantaseerida nanorobotitest. Ent kapslikaamera edastatud pildijada on juba digiandmed, mida analüüsib kõigepealt arvutis olev tarkvara: arsti eest tehakse ära töö näiteks punase tooniga kaadrite leidmisel, mis vihjavad verejooksule. Niimoodi saab diagnoosida juba ka eemalt, digitaalsete andmete põhjal ja esialgse masinate poolt tehtud eeltöötlusega, mis pöörab tähelepanu olulistele andmedetailidele. Muidugi, lõpliku otsuse teeb ja peabki tegema ikka väljaõppinud arst.
 
Või vaatame teist näidet - preparaadist vererakkude loendamine.  Pikk käsitöö on praegu automatiseeritud, vastav masin teeb igast rakust „passipildi” ja loendab eri liiki rakke kiiremini kui mis tahes laboritöötaja mikroskoobiga kunagi suudaks. Tulemuseks on andmebaas, mida pole vaja analüüsida seal, kus analüüs tehti, vaid selle info võib saata ükskõik kuhu maailma vastava ala tippspetsialistile uurimiseks. Mida aeg edasi, seda rohkem oskab tarkvara saadud andmetega eeltöö ära teha ja lõpuks võib arsti hooleks jääda vaid nõusoleku nupu vajutamine. Andmebaasis olevate erinevat tüüpi raku „passipiltide” arv võib anda vihje kas mõne nakkushaiguse, aneemia või allergia esinemisele, seega esialgne analüüs on puhas statistikaarvutus, mille tulemuseks on numbrid ja mida saab saata üle interneti.
 

Andmebaaside ajastu

Kui kaugdiagnoosimine ja patsiendiandmete kättesaadavus kaugetes kohtades on üks e-med itsiini võitudest, on riigi jaoks veel olulisem n-ö suurte andmete kättesaamine. Geeniinfo, haiguslood, terviseinfo ja analüüsitulemused annavad suurtes andmebaasides võimaluse neid analüüsida ja järeldusi teha uute ravivõimaluste väljatöötamiseks. Riik saab neid andmeid jagada teadusasutustega (anonüümselt muidugi) ja paljude näidete kogumine hakkab andma üldisemat infot, mis aitabki luua personaalse meditsiini parimaid lahendusi. Kui infotehnoloogias on juba olemas parimate praktikate andmebaas, siis meditsiinis saavad selle algallikaks riiklikud suured terviselugude andmebaasid, mille põhjal saab samamoodi hakata koondama parimaid praktikaid. Arstidele tähendaks see erinevate personaalsete lahenduste ja ravitulemuste põhjal hindamatut infot iga juhtumi kohta õige otsuse langetamiseks. Mida rohkem aitab riik sellist infot kokku koguda, seda täpsemaks läheb tulevikus ravija kergemaks diagnoosimine.
 
Kodanikud saavad aga sellele kaasa aidata igaüks oma infoga - oma tervisekäitumist ja kodus vabatahtlikult tehtud analüüsitulemusi jagades. Mõnikord on sellest infost lausa elulist kasu, eriti näiteks südame- ja veresoonkonna haiguste puhul.
 
Refereeritud Eesti Päevalehest 30.06.2015
Avaldatud: 
30 Juuni 2015
Share

Kontakt

Heiti Mering
Äriarendusjuht
+372 523 1174
heiti.mering@tieto.com